Mis on nootroopikumid? Miks ja kes peaks neid kasutama?

Sissejuhatus

 

Nootroopikumid on aju funktsioone parandavad toidulisandid. Nootroopikumid parandavad mälu, tähelepanuvõimet, meeleolu, keskendumist, stressile vastupidavust ja palju muud. Nootroopikumid võivad pikaajalisel kasutamisel toetada ka üleüldist aju tervist. [1]


Selles artiklis räägime lähemalt nootroopikumide olemusest, nende toimetest ja toimemehhanismidest. Samuti keskendume ka asjadele, mida peaksite arvesse võtma, kui otsustate nootroopikume proovida.


Pöörame ka tähelepanu asjaolule, et nootroopikume tuntakse ka “smart drugs” nime all - käesolevas artiklis räägime vaid toidulisanditest, mis on kättesaadavad ilma retseptita.


Nootroopikumide definitsioon


Nootroopikumid (ingl smart drug) on ainete klass, mis parandavad inimese ajutegevuse erinevaid aspekte, nt mälu ning õppimisvõime. [1]


Sõna “nootroopikum” tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: “nöos”, mis tähendab “mõistus”, ning “tropos”, mis tähendab “suund”. Nootroopikumide termini võttis kasutusele Rumeenia keemik, psühholoog ning nootroopikumide teerajaja Corneliu E. Giurgea 1972. aastal. Giurgea pani paika 6 kriteeriumi, mille alusel saab kindlat ainet määratleda kui nootroopikumi. Giurgea kriteeriumide järgi saab lugeda nootroopikumiks ainet, mis:

  1. Parandab mälu ja õppimisvõimet
  2. Toetab ajutegevust stressirohketes olukordades
  3. On kaitsva toimega kesknärvisüsteemile
  4. Parandab rakkudevahelist suhtlust
  5. On tagatud kliiniliste uuringutega tõestamaks bioloogilist aktiivsust
  6. Ei oma psühhotroopsetele ravimitele omaseid toimeid [2]

Giurgea poolt määratud kriteeriumide alusel saab nootroopikumideks pidada vaid üksikuid aineid. Siiski on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt rohkem avastatud aju ning seda positiivselt mõjutavate ainete kohta.


Tänapäeval võidakse nootroopikumiks pidada igasugust ainet, mis mingil määral aitab parandada ajutegevust. Seetõttu on laienenud ka nootroopiliste omadustega ainete nimekiri, mis võivad aidata inimeste igapäevaelu.


Miks kasutatakse nootroopikume?


Varasemalt on aju tervisele suunatud toidulisandeid kasutanud pigem vanemaealised inimesed, et toetada ning parandada oma mälu. Nüüd aga kasutavad nootroopikume kõikides vanustes inimesed, et saada kasu nende mitmetest positiivsetest toimetest.


Ajutegevust parandavate toidulisandite ning nende toimete hulk on väga lai ning nendeks on näiteks:

Mälu parandamine - paljud nootroopikumid on kasutusel just mälutoetava efekti tõttu, mis parandavad nii lühi- kui ka pikaajalist mälu.

Parem keskendumisvõime - nootroopikumid võivad parandada keskendumis- ja tähelepanuvõimet, mille tõttu võib inimene olla produktiivsem.

Parem õppimisvõime - paljud üliõpilased tarvitavad nootroopikume, et saada kasu nende võimalikust õppimisvõimet parandavast toimest. Mitmed nootroopikumid võivad parandada informatsiooni talletamise ning selle esile kutsumisega seotud protsesse.

Stressitaseme vähendamine - nootroopikumid võivad langetada ka psühholoogilist stressi, mille tulemusel võib paraneda inimese ajutegevus.

Parem meeleolu - nootroopikumid võivad parandada inimese meeleolu, aidates tal lõõgastuda, tõsta motivatsiooni ning vähendada ärevust.

Lisaks tajutavale ajutegevuse paranemisele toetavad nootroopikumid ka üldiselt aju tervist. Nimelt võib nootroopikumide pikaajaline kasutamine toetada üldist aju tervist, mõjutades järgnevaid tegureid:

Rakkude kahjustus - vanusega seotud kahjustused ajurakkudes on seotud nn vabade radikaalidega, mis on reaktiivsed osakesed ja ülemäärases hulgas kahjustavad rakke. Mitmed nootroopikumid neutraliseerivad ja aitavad vähendada neid osakesi.

Ajutegevuse langus - ajutegevuse kiiruse ning efektiivsuse langus on normaalne vananemisega kaasnev nähtus. Osad nootroopikumid aitavad aeglustada ning vähendada kognitsiooni ehk ajutegevuse langust ning sellega seotud sümptome.

Muutused aju struktuuris - osad nootroopikumid aitavad kaasa aju tervisele, tagades ajurakkudele piisavalt toitaineid, mistõttu säilub ka nende funktsioon paremini. Sealhulgas on täheldatud, et mõned nootroopikumid suurendavad neuronitevaheliste sidemete ehk dendriitide arvu. [1]

 

Kuidas nootroopikumid toimivad?

Nootroopikumid kutsuvad esile eelmainitud positiivseid efekte läbi mitmete mehhanismide. Tavaliselt töötavad nootroopikumid ning nende kombinatsioonid läbi ühe või mitme järgneva mehhanismi:

Virgatsainete toetamine - virgatsained on molekulid, mille vahendusel neuronid omavahel suhtlevad ning mis seeläbi tagavad aju kui terviku funktsioneerimise. Virgatsainete tootmise ning nende vabanemise suurendamine võib parandada ajutegevust.

Energia kasutamise parandamine - aju on väga energiakulukas organ. Mitmed nootroopikumid võivad parandada neuronite ainevahetust, soodustades toitainete transporti rakkudeni või suurendades mitokondrite ehk rakusiseste jõujaamade efektiivsust.

Verevarustuse parandamine - verevarustuse vähenemine organites, sh ajus, võib olla tingitud traumast või kõrgest vanusest, mille tõttu võib langeda ka ajutegevus. Osad nootroopikumid tagavad veresoonte optimaalse struktuuri ja funktsiooni ning soodustavad seeläbi verevarustust ajus.

Kesknärvisüsteemi kaitsmine - nootroopikumid võivad olla antioksüdantse toimega, vähendades eelmainitud reaktiivsete osakeste hulka, et kaitsta neuroneid ning tagada seeläbi ka nende funktsiooni.

Ajukoe regeneratsioon - mitmed nootroopikumid võivad esile kutsuda nn neurogeneesi ehk protsessi, mille käigus ajukude regenereerub. Regeneratsioonimehhanismid hõlmavad endas rakukahjustuste parandamist, rakuorganellide töö toetamist ning ajukoe üldist plastilisuse suurenemist. Nootroopikumid teevad seda läbi rakkude tööks vajalike struktuursete komponentide taseme suurendamise ja/või kasvufaktorite taseme suurendamise. [2][3]


Näiteid nootroopikumidest

Laiemas mõttes saab nootroopikume jagada sünteetilisteks ja looduslikeks. Paljud sünteetilised nootroopikumid on toidulisandina kasutamiseks keelustatud (nt ratsetaamid). Seetõttu on tänapäeval enim kasutatud nootroopikumid looduslikud ning kujutavad endast ekstrakte taimedest või looduslike toitainete kontsentraate.

Taimed ja seened

Mitmed levinumad nootroopikumid on seente või taimede ekstraktid. Üldiselt on kindlate taime- ja seeneliikide puhul tuvastatud keemilised ühendid, mis kutsuvad esile ajutegevust soodustavaid efekte. Ekstraktide puhul on vastavad aktiivsed ühendid standardiseeritud kindla kontsentratsioonini. Osad nendest taimedest ja seentest on rahvameditsiinis olnud juba kasutusel aastasadu erinevates maailma piirkondades, mis võib viidata nende efektiivsusele ja ohutusele. Näiteks on sellisteks nootroopikumideks:

Bacopa monnieri ehk sasi-vesikaak on püsikravimtaim, mida on Ayurveda meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid. Mitmed teadustööd on kinnitanud selle positiivset mõju õppimisele, mälule ja tähelepanule. Sealhulgas on täheldatud, et sellel on antioksüdantne toime, vähendades vabade radikaalide taset kesknärvisüsteemis. [3]

Crocus sativus ehk safran on vürts, mida eelkõige kasutatakse kokandusmaailmas maitsetaimena. Küll aga on arvukad teadusartiklid täheldanud, et standardiseeritud safrani ekstrakt parandab inimestes meeleolu, vähendab ärevust ning tõstab tähelepanuvõimet. Neid efekte kutsub safran esile läbi dopamiini, noradrenaliini ning serotoniini (virgatsained) tasemete mõjutamise ajus. [4][5]

Rhodiola rosea ehk roosilõhnaline kuldjuur on rohttaim, mida on altai rahvameditsiinis kasutatud juba sajandeid. Mitmed teadustööd on tõestanud selle meeleolu ja keskendumisvõimet parandavat toimet. Samuti on uuringutes täheldatud, et Rhodiola rosea võib vähendada stressi ning vaimset väsimust. Neid muutusi kutsub kuldjuur esile läbi serotoniini ja dopamiini (virgatsainete) tasemete parandamise. [6]

Koliini allikad

Koliin on essentsiaalne biomolekul, mis osaleb paljudes inimkeha füsioloogilistes protsessides. Koliin on ka oluline neuronite kahjustuste parandamise ja regeneratsioonivõime tagamiseks. Sealhulgas on koliin vajalik ka atsetüülkoliini sünteesiks, mis on märgilise tähendusega virgatsaine õppimis- ja mäluprotsessides. Nootroopilised koliini allikad kas tõstavad otseselt koliini taset organismis või teevad seda kaudselt läbi erinevaid metabolismi radu mõjutades. [7][8]

Sellisteks allikateks on näiteks:

  • Fosfatidüülkoliin
    •
  • CDP-koliin (sitikoliin)
    •
  • alfa-GPC

    • Aminohapped

    Aminohapped on olulised ehitusüksused inimorganismis. Põhiliselt teatakse, et aminohapped on olulised valkude sünteesiks, kuid osadel aminohapetel on ka nootroopne efekt, nt

    L-türosiin on dopamiini, adrenaliini ja noradrenaliini sünteesi lähteaineks. Tegemist on virgatsainetega, mis mängivad olulist rolli stressirohketes olukordades. L-türosiini lisamanustamine aitab vältida nende virgatsainete vaegust ning sellest tulenevalt aitab suurendada mentaalset võimekust stressirohketel momentidel. [9][10][11]

    L-teaniin on aminohape, mida leidub teatud seeneliikides ja tees. L-teaniin on üks parimaid aminohappelisi nootroopikume, olles tuntud oma stressialandava toime poolest. Samuti vähendab L-teaniin kofeiini poolt põhjustatud ärevust ning nn krahhi. [12][13]

    Kreatiin on organismis aminohapetest sünteesitav aine, mis on ka toidulisandina spordimaailmas laialt kasutuses. Üldiselt teatakse, et kreatiin aitab suurendada lihasjõudu, kuid kas Sa teadsid, et sellel on ka mõju ajutegevusele? Teadustööd on näidanud, et kreatiin võib inimestel aidata parandada lühiajalist mälu ning arutlusvõimet. Selline mõju on tingitud neuronite ainevahetuse paranemisest, mida kreatiin positiivselt mõjutab. [14]


    Fosfolipiidid, nt fosfatidüülseriin, on olulised ehitusüksused ajus. Täpsemalt on need vajalikud tervete ja funktsionaalsete rakumembraanide jaoks. Sealhulgas mängivad need ka olulist rolli aju regeneratsiooni protsessides ning aju plastilisuse tagamises. Vananedes langeb fosfolipiidide tase ajus, mis on üks vananemisega seotud ajutegevuse languse faktoriks. Teadustööd on näidanud, et fosfolipiidide tarvitamine toidulisandina aitab parandada lühi- ja pikaajalist mälu, arutlusvõimet ning paljusid teisi kognitiivseid funktsioone. [15]


    Kofeiin on üks levinumaid nootroopse toimega aineid maailmas, mida kasutatakse eelkõige väsimuse leevendamiseks. Nimelt blokeerib kofeiin adenosiini efekte, mis just ongi väsimustunde tekkega seotud. [16]

    Siiski võib osadel inimestel tekkida kofeiini tarbimisega erinevad kõrvaltoimed, näiteks liigne ärevus ja närvilisus, nn kofeiinikrahh ja raskused uinumisega õhtusel ajal. Küll aga saab neid kõrvaltoimeid oluliselt vähendada, tarbides kofeiini koos eelmainitud L-teaniiniga. [13]


    Kas nootroopikumid on ohutud?

    Kuna nootroopikume ning nende kombinatsioone on väga palju, siis kõrvaltoimete esinemine on täiesti võimalik. Lisaks sellele võivad turul müüdavad n-ö “ohutud” nootroopikumid olla ohtlikud tänu halvale aine kvaliteedile. Seetõttu peab enne nootroopikumide ostmist veenduma konkreetse toote ohutuses ning eelistama tooteid, mille koostamisel on rõhku pandud just ohutusele ja kvaliteedile. Samuti peaks enne toidulisandite tarbimise alustamist konsulteerima arstiga.


    Kas nootroopikumid ka päriselt töötavad?

    Võib öelda, et toidulisanditel on üldiselt halb maine - arvatakse, et need on ebaefektiivsed ning neid ei ole tegelikult vaja. See arusaam käib nii levinumate kui ka vähem levinumate, sh nootroopikumide kohta. Reaalsuses on see ka tõene fakt. Toidulisandeid tarbides peaks inimesel olema konkreetne eesmärk, mida ta antud toidulisandit tarvitades soovib saavutada. Lisaks sellele peaks inimene ka veenduma, et toidulisand, mida ta tarbida soovib, sisaldaks koostisosi õigetes annustes, mis täidavad ka eesmärki.

    Nootroopikumide nimekiri on pikk ja lai - osad nendest töötavad ning osad ei tööta. Tegelikkuses saab seda kindlaks teha vaid teadustööde põhjal. Mitmeid nootroopseid aineid on juba põhjalikult uuritud kliiniliste katsetega, mis kinnitavad nende efektiivsust või vastupidist. Sealhulgas on paljusid nootroopseid aineid teatud ja uuritud juba pikka aega ning sellest tulenevalt on nende pikaajalise tarbimise ohutus kas kinnitatud või ümber lükatud.

    Ülaltoodut arvesse võttes võid Sa kindlameelselt nootroopikume proovida. Lõppude lõpuks pead Sa endale ise kindlaks tegema, kas mingi nootroopikum töötab just Sinu puhul ning annab ka tuntavat efekti. 


    ENLIGHTENMENT 2.0 - Teadustöödel põhinev ohutu nootroopikum

    ENLIGHTENMENT 2.0 on ideaalne kõik-ühes-lahendus optimaalseks aju toetamiseks. See aitab parandada ajutegevust mitmel erineval tasandil, olles stressivastase toimega, parandades keskendumisvõimet, mälu ja meeleolu. ENLIGHTENMENT 2.0 sobib igapäevaseks kasutamiseks, et koostisosade positiivsed toimed saaksid ajapikku võimenduda.

    Oleme valinud ENLIGHTENMENT 2.0 vaid kõige efektiivsemad ning ohutumad koostisosad. Iga koostisosa efektiivsust ja ohutust tagavad arvukad teadusartiklid. Me usume, et inimesed peaksid teadma, mida nad tarbivad. Seetõttu oleme täielikult avalikustanud oma toote koostise ning lahti seletanud iga koostisosa toime ning viidanud teadustöödele, mis kinnitavad meie väiteid. Samuti on ENLIGHTENMENT 2.0 kofeiini- ja gluteenivaba ning sobilik veganitele.



    Kokkuvõte

    Kui inimene küsib “Mis on nootroopikumid?”, saab ta tavaliselt vastuseks, et tegemist on ainetega, mis toetavad ja parandavad lühi- ja pikaajalist mälu, tähelepanu, mõtteselgust ning paljusid teisi aju funktsioone.

    Et teada saada, mis nootroopikumid tegelikult on, tuleb vastust otsida põhjalikumalt. Vastus peitub algse nootroopikumide klassifitseerimise kriteeriumides, milleks on ohutus, teaduspõhisus ja efektiivsus. See tähendab, et need peavad olema tagatud hea kvaliteediga kliiniliste uuringute poolt, mis kinnitavad nendele omistatud toimeid.

    ENLIGHTENMENT 2.0 on üks parimaid nootroopikume, mis on kättesaadaval. See peab kinni tõelisest nootroopikumi definitsioonist, olles ohutu, efektiivne ning teadustöödel põhinev.


    Viited

    1. Malík, M., & Tlustoš, P. (2022). Nootropics as Cognitive Enhancers: Types, Dosage and Side Effects of Smart Drugs. Nutrients, 14(16), 3367. https://doi.org/10.3390/nu14163367
    2. Giurgea, C., & Salama, M. (1977). Nootropic drugs. Progress in Neuro-Psychopharmacology, 1(3-4), 235–247. doi:10.1016/0364-7722(77)90046-7 
    3. Lorca, C., Mulet, M., Arévalo-Caro, C., Sanchez, M. Á., Perez, A., Perrino, M., Bach-Faig, A., Aguilar-Martínez, A., Vilella, E., Gallart-Palau, X., & Serra, A. (2023). Plant-derived nootropics and human cognition: A systematic review. Critical reviews in food science and nutrition, 63(22), 5521–5545. https://doi.org/10.1080/10408398.2021.2021137
    4. Khazdair MR., Boskabady MH., Hosseini M., Rezaee R., M Tsatsakis A. (2015). "The effects of Crocus sativus (saffron) and its constituents on nervous system: A review". Avicenna J Phytomed. 5(5): 376-91.
    5. Kell, G., Rao, A., Beccaria, G., Clayton, P., Inarejos-García, A. M., & Prodanov, M. (2017). affron® a novel saffron extract ( Crocus sativus L .) improves mood in healthy adults over 4 weeks in a double-blind, parallel, randomized, placebo-controlled clinical trial. Complementary Therapies in Medicine. 33: 58–64.
    6. Cropley, M., Banks, A. P., & Boyle, J. (2015). The Effects of Rhodiola rosea L. Extract on Anxiety, Stress, Cognition and Other Mood Symptoms. Phytotherapy research : PTR, 29(12), 1934–1939. https://doi.org/10.1002/ptr.5486
    7. Silveri, M. M., Dikan, J., Ross, A. J., Jensen, J. E., Kamiya, T., Kawada, Y., … Yurgelun-Todd, D. A. (2008). "Citicoline enhances frontal lobe bioenergetics as measured by phosphorus magnetic resonance spectroscopy". NMR in Biomedicine. 21 (10): 1066–1075.
    8. Tardner, P. "The use of citicoline for the treatment of cognitive decline and cognitive impairment: A meta-analysis of pharmacological literature."
    9. Broadley KJ (March 2010). "The vascular effects of trace amines and amphetamines".Pharmacology & Therapeutics. 125(3): 363–375.
    10. Deijen JB, Orlebeke JF (1994). "Effect of tyrosine on cognitive function and blood pressure under stress". Brain Research Bulletin. 33 (3): 319–23.
    11. Deijen JB, Wientjes CJ, Vullinghs HF, Cloin PA, Langefeld JJ (January 1999). "Tyrosine improves cognitive performance and reduces blood pressure in cadets after one week of a combat training course". Brain Research Bulletin. 48 (2): 203–9.
    12. Hidese, Ogawa, Ota, Ishida, Yasukawa, Ozeki, & Kunugi. (2019). "Effects of L-Theanine Administration on Stress-Related Symptoms and Cognitive Functions in Healthy Adults: A Randomized Controlled Trial". Nutrients. 11(10): 2362.
    13. Anas Sohail A., Ortiz F., Varghese T., Fabara SP., Batth AS., Sandesara DP., Sabir A., Khurana M., Datta S., Patel UK. (December 2021). "The Cognitive-Enhancing Outcomes of Caffeine and L-theanine: A Systematic Review". Cureus. 13(12): e20828.
    14. Prokopidis, K., Giannos, P., Triantafyllidis, K. K., Kechagias, K. S., Forbes, S. C., & Candow, D. G. (2023). Effects of creatine supplementation on memory in healthy individuals: a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Nutrition reviews, 81(4), 416–427. https://doi.org/10.1093/nutrit/nuac064
    15.  Glade, M. J., & Smith, K. (2015). "Phosphatidylserine and the human brain". Nutrition. 31(6): 781–786.
    16. McLellan, T. M., Caldwell, J. A., & Lieberman, H. R. (2016). A review of caffeine's effects on cognitive, physical and occupational performance. Neuroscience and biobehavioral reviews, 71, 294–312. https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2016.09.001
    Tagasi blogi juurde